CHOMLAMTAH VANNOI CHANCHIN
โAstromuon Kuki ๐๐ฐ
VANNOI KISEMDAN
Vannoi hi 13.7 billion kum vel la "singularity" kiti apat hungki semdoh ahi. Hiche singularity sung'a chu gravity hat tah le mass simsenlou aum jeh a vannoi muntinna pohkeh (bang) ahi. Hichu big bang theory tia minvo ahi.Big bang masang'a chu Space-time jong umlou ahin;ipi um ham vang koiman ahetlou ahi.Suun le jaan a kagel jing khat ahi. Hiche hinpuodoh chu Catholic priest le physicist George Lemaitre ahi. Hetthei pen dia ahtui(egg) nahon phat le apokehna jeh khu polang sang'a asung hasat joh ji ahi. Hiche bang'a chu vannoi hungkipan ahi. Vannoi kisemtil la chu asatbeh jeh a hinna jong um theilou, ima kisemthei lou ahi. Minute 5 jouvel la hydrogen hung kisem'a chujouva Helium hung kisem bep ahi. Hiche teni chu hung kisuto lhonna nisa ahinsemdoh ahi. Phatsottah jou vannoi akhangjing(expanding) phat a hung dap suh a 4.5 billion kum vel la leiset le solar system hung kisem bep ahi. 3.8 billion kum vel le leiset a hinna thei oranisms hung kisemma biology hung um doh, 2.5 million vel la mihem hung kisemma, 2 million kum vel la Africa apat mihemte hung kithejal ihiuve. Abanna Scientific revolution, agricultural revolution le Computer age ihung phat u ahi.
Mihem te ithi thei bang uva, chung'a nisa le valpah ho'n jong thiphat leh kikhelphat aneisoh kei ahi. Vannoi hi muthei sang'a mutheilou tamjo, eiho'n imutheilouvu ahivang'a vannoi khangjing(expanding) sah hi Dark Energy ahi. Hiche hin Vannoi(observable Universe) 69% aluodim, chule eiho eihoibit ule Nisa, Ahshi le planet ho lengmang sahlou Dark Matter hin 26% aluodim ahi. Leiset, twi le nga, damphai le damcham jouse hin 5% bou aluodim ahi.
Vannoi hi akipatna le achaina um sah chu Big bang Theory jeh ahi. Hinlah Fred Hoye in vannoi hi abul le achaina aum poun;vannoi hin kichaitih aneipoi ati. Hichu Static theory jong kiti ahi. Hijongle hichu adihlou dan khonung'a ama man ahinmudoh in, nucleosynthesis apat big bang theory apomdan joh hilchetna ahin pe e. Big bang theory hi adihdan evidence tamjeh in tuchanna chepi jing chu ahi. Albert Einstein, Newton le scientist chomchom chun vannoi hi achatlohpoi(static) atiu ahi. Hijeh a chu Einstein in antigravity force khat apohdoh ahi. Hichu Cosmological constant ati ahi. Khonung'a vannoi achatloh(dynamic) dan ahet phat a kahinkhoa kabolkhel pen dia asei leu ahi. Einstein's universe a chu matter um ahivang'a motion um lou ahivang'a De Sitter's universe a motion um, matter vang umlou. Einstein in cosmological constant akoijeh chu gravity toh antigravity chu akijoptuo le kitohchetdi, vannoi angai bep hiding ti ahi. De Sitter's lunggel chu ahile Cosmological Constant chun vannoi achaloh sah ding asuhlet(expanding) ti ahi.
I-CHENNAU VANNOI LAMDANG EM?
Copernican Principle in vannoi hi alamdang poi ati hinlah Anthropic principle in vannoi i-chennao hi alamdang e ati. Hoijoh dih ding ham vang koiman thutanna aneithei deh poi. Vannoi hi force lii in eikang khom u ahi. Strong Nuclear force, weak nuclear force, electromagnetic force le gravitational force ahi. Nuclear force hi ana hat jep le Nisa(Sun) thao(fuels) sot a kichai ding, nuclear force hatmo kitle Nisa vahdoh kitlou ding, gravity hatval kit le vannoi in eijop lih kit diu, gravity hatmo jep kitle dapsa a ithi kit diu, i-vangphat dan u tiding ham leiset hi hinna dia kisuhsel le kitohchet mun "goldilock zone" tah a um kha ahi. Hicheva pat gahsei thei chu i-chennao hi lamdang tah khat ahi. Hinlah langkhat a lamdang louna chu leiset tobang hinna pe thei "Exoplanets" tia minvo hi tuchanna sangsomli val kit ahitai. Leiset hi planet 8 lah a khat ahin, hiche planet ho chun Nisa avelkuol uvin aumna sung u chu "Solar system" tia minvo ahikit e. Solar system chu galaxy khat sung'a um kit ahi. Galaxy khat ahin Ahshi hi 300-400 billion tobang um in Ahshithiem ho'n asei uvin eiho Nisa jong hi Ahshi jatkhat 3rd generation star akiti. Chubanna vannoi ahin galaxies 100 billion val um dia kholgilna neihon asei uve.Hiche ho jouse hi Vannoi(Universe) khatbouva um, hichu mihem te'n tupetna akholphat na chan ahi.String theory in aseikit khat chu Vannoi tamtah um di ahi. Hichu Multiverse tia minvo ahi. Vannoi hite a chenna thei khatbou leiset(earth) um ding chu igel le tahsan um behlou ahi. Hiva pat gah hetdoh thei chu i-chennao hi lamdang poi ahi. Hetthei pen dia,leiset hi sihmi te'n alo in gel le chun adamsung uva Manipur apat America chan jong chelhung lou heldiu ahi.Manipur a sihmi khat chu New Delhi chan jong adamsung'a lhung loudi,amang'a jong matloudi, agelna bouva um di hichu observable Universe in la le chun, vannoi ahin vannoi dang tampi umdi chu hetjeng thei ahi. Apoimo pen chu hiche sihmi chu nang in kigel in. Henge, nang kati na hiโบ
VANNOI CIVILIZATION KIKHENDAN
Russian ahshithiem(astronomer) Kardeshev chun vannoi hi civilization hoplin anakhen in, tua eiho umna hi 0.7 civilization tin aseiye. Mihem ho hi hen lang ahiloule leiset polang'a chendia ginchat alien ๐ฝ hijongle chondan, hindan, khosahdan, hou,pao-le-ham phatche dung juiya kikheltei dia tahsan ahi. Hijeng jongle tha(energy) ijah u vang kikhel lou dia agel jeh a hiche hi Civilization tena(scale) dia apohdoh ahi. Type 1 civilization ho'n planet chung'a Nisa in vah apehdoh jouse kholtup(harvest) aboldiu(7ร10^17 watts) ,Type 2 civilization ho'n ahshi ho apat kipedoh tha kholtup(harvest) boltheina ding technology anei diu(4ร10^26 watts) , Type 3 civilization ho'n vang galaxies ho apat tha veidohna technology aneidiu Pathen tobang hidiu ahitai(4ร10^37 watts). Hiche nikho le chun nang le kei um talou ding, ahshi-eh(Stardust) ikisuo ding ihitai(From stardust we came, to stardust we will return).
THE FUTURE OF HUMANITY IS TO EVOLVE INTO A GOD THAT CAN CREATE AN ENTIRELY NEW UNIVERSE AND BEGIN AGAIN.
Langkhat a American Ahshithiem(astronomer) Carl Sagan chun civilization hi "Information " dungjuiyin akhen kit e. Tua eiho umna hi Type H civilization in aseiye. Type A civilization ho chun information hi million bits ajah thei u, Type B in vang 10 million bits information ajahthei, hitia hi information ijah dan u che jing'a Type Z a kinga di ahi(10 to the power 31 bits of information).
Type Z le Type 3 civilization iphah tieng ule thiljouse boltheina inei diu, Greek te Pathen Mercury bang'a vannoi nadei namun najot thei ding, Mars a breakfast naga neh vah thei, Jupiter a jingkahbu(Lunch) naneh thei, Pluto a dating nanei jap thei, nahung leng phei jap a leiset(Earth) a nilhahbu(dinner) nahin nai thei kit ahi. Greek Pathen Venus bang'a nagalte'n meithal in nakap jong le thitheilou(immortal) ding,Apollo bang'a nahat ding,nanoise ho chu na beh thah lap thei ahitai๐.Zeus bang'a na chung'a engse-khense,thangtip,nalungsetlou ho jong nakilungset sah thei, mihem lungthim control theina nanei ding ahi.
Nikho khat le mihem te hi vanlaijolla vah(light) sang'a ganjo lengthei diu, vannoi khat le vannoi khat kivilto theidiu, hiche kiviltuona chu tulai eiho'n satellite space isoldiu phat leu chemical rocket propulsion/electric propulsion ijah jiu ahin hiche tieng le anti-matter rocket propulsion ahilou le "wormhole" kiti ajah diu ahi. Wormhole kiti hi lampi tobang nalut le nalhunna nageichet thei ahi. Sci-fi series Dark Series/The 100 vekha ho'n ihetdiu tahsan aum'e.The 100 a Octavia le Hope skyring apat ahung kiledan le Bellamy hung kile dan khu Wormhole apat dan'a abol u ahi. Avekhalou ho dia thilvah khat hung um intin hiva chu nalut le mundang nageipai di ahi. Manipur a nalut le Switzerland second ni kah a napot thei di ti ahiโบ
Tunikhoa hiche ho tobang hung lhung ding igel le vang nuijat umtah ahinai. Hetthiem thei ahinai. Geldia dei umtah khat chu ipu-le-pa teu suon suon ho chun tunikho'n eimu leu Pathen eihisah diu ahi. Hitobang "computer age" ilhung diu vang atahsan lou heldiu, second khat kah a vannoi kolnin lii kijahmattheina internet ho bang mang(dream) jeng'a jong amat louhel diu, vanlaijolla lenna(aeroplane) lengthei jong alunggel maiยฒ uva umdi ahi. I-pu le pa teuvin eiho Pathen ihisah ule eiho'n itu suon-suon hou chu ipi in igel ta diuvem?
VANNOI KICHAI DING DAN
Vannoi kichai ding dan iseima sang'a hetdia khohtah chu itobang vannoiya chen ihiu ham veute. Aleksander Friedmann in vannoi hi achatjing(dynamic) ati tolhon in assumption ni jong abol e. Hichu cosmological principle tia minvo ahi. Khatna chu, vannoi hi hoilamun hijongle ivetna mun jousea pat akibang'e(the universe is isotropic) . Anina chu, vannoi hi hoilaimun kiche jongle akibangsoh e ti ahi(the universe is homogeneous). Hiche tolhon chun parameter thum asemkit e.
1.H, vannoi khangdan hetna
2.Omega, vannoiya average density tena(measurement)
3.Lambda, empty space /Dark energy hetna
Omega hi khat sang'a alhom joh le vannoi hi atonsot a khangjing ding, open hi ding, curvature negative hi ding,parallel lines kisuto lou ding, interior triangle degree 180 sang'a lhomjo di ti ahi. Hiche hi sakol chung'a touna "Saddle" tobang hiding ti ahi. Vannoi guon(shape) chu hitobang hiding ahi omega chu khat sang'a alhom le.Amavang omega khat sang'a atam le vannoi hi closed hiding, curvature positive hiding, sphere shape hi ding, parallel line kisuto ding, chule angle of triangle 180 sang'a tamdi ti ahi. Tua i-chennao leiset ahi parallel line jong kisuto thei ajeh chu leiset hi spherical in shape ahi. Nisa, Lha, Ahshi le vanlaijol thilho khu atamjo sphere in shape ngen ahi. Hiva pat hetthei chu, i-chennao vannoi hi closed le infinite universe ti jeng thei ahi. Omega vang khat ahi le universe hi flat le infinite hikitdi ahi. Mihem koima vannoi khel lam'a che aum naipoun hoipen dih ding ham vang photchen ahipoun hijongle tuchan ihetnauva khumkha thei pen chun closed universe a chen ihiuve ti ahi.
Closed Universe chen ihiule nikhokhat le universe hi hung kinung tuol kitna mei a kichai ding ahi. Hichu Big Cruch kiti ahi. Open Universe a chen ihiule vang dapma ithi chai kei diu ahi. Christian mythology a vang Armageddon gal um ding, thilpha le thilse kidou ding, Sakol chung'a mi lii thutan chai na dia hung kilah ding aseiye. Hindu mythology a vang vannoi kichai nikho umlou ding hisang'a 8 billion kum kichaiseh le vannoi kipan thah jing ding ti ahi. Norse mythology a vang a vannoi kichai ding kuon le Norse Pathen Asgard le Frost giant kidou ding ti ahikit e. Hoiche pen dih ding ham vang koiman iseithei naipouve. Ahshithiem(astronomer) ho sei dung jui le scientific data dung juiya vang mei(fire) a kichaidia het ahi.
"Our only chance of long-term survival is not to remain inward-looking on planet Earth, but to spread out into space"
~Stephen Hawking
Comments
Post a Comment