I-CHENNAU VANNOI LAMDANG EM?
β AstroMuon Kuki ππ°ππͺπ«
Copernican Principle in i-chennao vannoi a-lamdang poi ti jong leh Anthropic principle in vang lamdang dan asei kit e. Hoijoh dih ding ham vang koiman thutanna aneithei deh poi.
Vannoi hi force lii in eikang khom u ahi. Strong Nuclear force, weak nuclear force, electromagnetic force le gravitational force ahi. Nuclear force hi ana hat jep le Nisa(Sun) thao(fuels) sot a kichai ding, nuclear force hatmo kitle Nisa vahdoh kitlou ding, gravity hatval kit le vannoi in eijop lih kit diu, gravity hatmo jep kitle dapsa a ithi kit diu, i-vangphat dan u tiding ham leiset hi hinna dia kisuhsel le kitohchet mun "goldilock zone" tah a um kha ahi. Hicheva pat gahsei thei chu i-chennao hi lamdang tah khat ahi.
Hinlah langkhat a lamdang louna chu leiset tobang hinna pe thei "Exoplanets" tia minvo hi tuchanna sangsomli val mudoh ahi kit e. Leiset hi planet 8 lah a khat ahin, hiche planet ho chun Nisa avelkuol uvin aumna sung u chu "Solar system" tia minvo ahikit e. Solar system chu galaxy khat sung'a um kit ahi. Galaxy khat ahin Ahshi 300-400 billion tobang a-um in, Nisa jong hi Ahshi jatkhat 3rd generation star ahi.
Chubanna vannoi ahin galaxies 100 billion val um dia Ahshilekhathem ho'n asei uve.Hiche ho jouse hi Vannoi(Universe) khat bouva um, hichu mihem te'n tupetna akholphat na chan ahi.
String theory in aseikit khat chu Vannoi tamtah um di ahi. Hichu Multiverse tia minvo ahi. Vannoi hite a chenna thei khatbou um ding chu i-gel le tahsan um lou ahi. Hiva pat gah hetdoh thei chu i-chennao hi lamdang poi ahie.
Hetthei pen dia,leiset hi sihmi te'n aluo in gel le chun adamsung uva Manipur apat America chan jong che lhung lou hel diu ahi.Manipur a sihmi khat chu New Delhi chan jong damsung'a lhung loudi,jaanmang'a jong matloudi, agelna bouva um di hichu observable Universe in la le chun, vannoi ahin vannoi dang tampi umdi chu het jeng thei ahi. Apoimo pen chu hiche sihmi chu nang in kigel in. Henge, nang kati na hiβΊ
(Bible dung juiya, leiset hi Pathen in mihem te chenna ding bouva asiem ahi leh Anthropic principle toh kibang tidi ahie. Tu'n Pathen in na peh lhoh chun Scientists(astronomers) thilmu doh ho analyse bawl na'n gah nei le chun lamdang lou dan na het doh thei di ahi)
Comments
Post a Comment