ISRAEL STATE AND SOCIETY (Zionism:The ideological roots of Israel's state and society)
1890 a Theodor Herzl in Jaffa leh Jerusalem vilna aga nei a Russia Emperor kom'a kithopina thum dia ache a chu Jerusalem hi Ottoman Empire nuoiya um ahi. 1898 leh 1903 kah a Zionist ideology Theodor Herzl in lhansap laiya chu Jews mi lhomcha bou Palestine a chen u ahi(simkham hilou).
Theodor Herzl in ha tah a Jews te chamhatna ding adel vang'a phalpehna koima'n ana peh lou hijongle kum 6 chamlhatna ding abawl sung'a vannoi a mi loupi ngen ana kimupi khah jeh a Jews te ki vaipohna ding lekha a koilut ana hie. Hiche masang'a chu Jews tamjo hi Germany, Russia leh Paris lah a chen u ahi.
First world War (1914) kipat til chun anti-semitism jeh a Jews te Russia apat 3 million hung kuon doh uva 90% vel US a kichon lut uva, 10% ham bou Palestines lah a ki chonlut bep ahiuve.
Jewish agency Paris apat Ben Gurion provisional Prime Minister dia lhendoh ahi a chu Palestinians Jews mi sangsom bou tua Israel State a um ahi. Hiche hi 1920 kum lai bep ahi.
1897 a 1st congress meeting ana um a, 1898 a 2nd congress meeting um a numei jong vote peh theina ana nei u ahi.
Theodor thi jou Bafour Declaration hung um a US leh gamdang support jalla Israel State form abawl uva chu Palestians tampi jong chen den u ahi.Theodor dam laiya chu Palestians te'n jong vote anei hichu nikho khat leh kipalna hikhan te tia agel jeh a thaneina limit sempeh leu hung kiboi pan u ahi.Abul tilla chu Theodor in mijouse thaneina kibang dia alhangsap ahi. Hichu thakhat phut a akhel got a, Jews mi lou se'n vote peh thei lou dia abawl jeh a hung kiboi uva gal le tuol hung um peh ahi.
Palestine Jews ho chu vote lhah ding dan jong helou, lou na toh bou bawl, vom thit-thet, khangtou lou hel u ahi. Europe lang'a pat hung ki chon lut ho vang chu khangtou lheh ahi. Amaho jalla Israel state hi 1948 kum'a chamlhatna anei u ahi.
Thengtah a sei dia, Israel mi tamjo khu refugee ahiuve.Tua Jerusalem jong khu Palestine te a ahi. Bible a namlhen tia kijih jeh a Christians ho'n support thu ahi. Gelding khat chu Palestines lang'a Christians jong um ahi.
(17th century laiya Catholics leh Protestant kidou laiya chamna sem louva apum donlou u ahi. Jews te hi miphalou tah ahiuve๐)
โAstroMuon Kuki
Comments
Post a Comment